LEMMIK NR 3

LEMMIK NR 2

Retsilt ka siis üks jäädvustus.

ja siis lisaks ka veel üks laulusoovitus (meie lemmik)

http://www.youtube.com/watch?v=7i1k7_IrGg8

Nonii, oleme vist praegu oma followeridele suure pettumuse valmistanud, sellega, et pole toiduabipakki välja loosinud. Palume väga vabandust, kuna see nädal oli kohutav, polnudki aega sellega tegeleda. Nii täna tegime selle loosimise ilusti ära ja võitjaks tuli ei keegi muu kui Mardo Kööp, palju õnne sulle ka  meie poolt! Kuid kurbusega peame teatama, et me sõime kõik ära ja selle pappkarbi saad sa kätte Sangaste bussijaama taga olevast prügikastist.
Täname kõiki, kes võtsid loosimises osa!

Teie Maili ja Kadri!

Kui ma millegagi hakkama ei saa, ütleb mu ema alati, et kõik on võimalik ja et kõik on teostatav, peab vaid piisavalt tahtmist olema. Nojah, kui ikka tahetakse tavlisest sülearvutist apple´i oma teha, siis milles küsimus?! KÕIK ON VÕIMALIK!

Nii, kuna blogi on alles värske, tahame enda lugejate vahel väikese loosimise teha. Nimelt kõigi followeride vahel loosime välja toiduabipaki (:D).

See on pakendatud kenasse pappkasti. Loosimine toimub 30.oktoober. Paraku ei saa me garanteerida, et loosimise ajaks on karbi sisu veel alles, võib-olla on see osaliselt alles või siis täielikult otsas, aga pole hullu, pappkast on sellegipoolest igaljuhul võitjale üleandmiseks alles hoitud.

Kadri ja Maili

Mis seal ikka, alustame siis tänasest päevast, mis oli täis nalja nagu tavaliselt meie koosoldud päevad. Sörkisime Kadriga Restust Sangastesse, mis muutus meile väga raskeks, kuna olime enne minekut kergelt söönud. Sangastesse jõudes, suundusime  muidugi poodi, kuhu alati meie jalad viivad, kui kusagil käime. Otsustasime osta midagi, mis oleks hea aga vähetoitev. Poest leidsime hullult meeldiva Pergale karbi, kuhu panime oma kraami sisse ja suundusime poest välja. Karta on, et pidime jäädvustama selle hetke, karbi ja imepärase poe Pisisilvaga  (pildid allpool).  Pildid tehtud, jalutasime bussijaama ja ennnäe, keda me seal nägime, oma parimat sõpra (siinkohal tahaks jätta nime saladuseks!?). Üritasime temaga juttu teha, aga tema ei teinud meist kuidagi välja, lehvitasime ja särkivärki aga ei mingeid märke temalt, et ta teaks meid. Nojah, kurbusest hakkasime uurima bussiaegu, et kas saaksime äkki bussiga koju ja meie õnneks oli just Otepää poole suunduv buss ees. Astusime bussi ja mida hekki, mis higilõhn, bussijuhiks oli üks jubedalt kuri onu, et tema juures ei julgenud isegi naerda. Piletit ostes küsisi bussijuht:“ Kas teile sobib ikka Sarapuult ja Laukülast läbi tulla, et kas teie päevaplaani sobib see?“ . Vaatasime Kadriga üksteisele tuimalt otsa, et umbes mida ta tahab?. Kuid siis hakkasime mõtlema, et aiijjaaa see buss teeb  sealt ka ju tiiru. Otsustasime minna kaasa, kuna väljas oli suht külm.  Niisiis nina kinni istusime kohale ja suundusime  Sarapuu tiirule. Tagasijõudes uuesti Sangastesse, tuli peale üks naine, kes tegi musinägusid, me Kadriga lihtsalt pöörasime pea klaasi poole ja hakkasime naerma. Õnneks oli see sõit väga lühike ja peagi olime oma alguspunktis tagasi ehk siis Restus.  Tegelt kui aus olla polnud tänases päevas midagi erilist, või noh, kui seda ka poleks kirjutanud siis oleks vist tänane päev olnud nagu olemata. Jääge ikka kenasti ootama meie uusi seiklusi, mis ilmuvad, ma loodan peagi. Kuna meil ikka on aega küllalt, mida niisama ringi käies raisata.

Olge siis ikka sama tublid edasi ja Tsutsjufrei!

Maili